6.-8. mail korraldavad Haapsalu Kutsehariduskeskuses õppivad loodusgiidid Läänemaa Loodusfestivali “Parasiidi aed”.
8. mail toimub Haapsalu Kultuurikeskuses loodusteemaline konverents. Konverentsil osalemise tasu on külalistele 20 eurot, pensionäridele 10 eurot, üliõpilastele ja õpilastele (ning klassiga koos tulevatele õpetajatele) on konverents tasuta. Eelmüük toimub kuni 4. maini. Kohapeal saab maksta sularahas.
Kuna kohtade arv saalis on piiratud, siis ootame huvilisi registreerima SIIN:
https://forms.gle/GrZvDRM29CvJnD8e9
Makseinfo ja muud vajalikud infokillud saadame registreerunutele pisut hiljem.
8. mail toimub Haapsalu Kultuurikeskuses loodusteemaline konverents. Konverentsil osalemise tasu on külalistele 20 eurot, pensionäridele 10 eurot, üliõpilastele ja õpilastele (ning klassiga koos tulevatele õpetajatele) on konverents tasuta. Eelmüük toimub kuni 4. maini. Kohapeal saab maksta sularahas.
Kuna kohtade arv saalis on piiratud, siis ootame huvilisi registreerima SIIN:
https://forms.gle/GrZvDRM29CvJnD8e9
Makseinfo ja muud vajalikud infokillud saadame registreerunutele pisut hiljem.
KAVA
8. mai 2025
Haapsalu Kultuurikeskus
PANEEL 1: ÄPIGA VÕI ÄPITA?
10:00 – 11:30
Matkamine, mängud ja mobiil - kuidas ühendada tehnoloogiat ja looduses liikumist?
Kaidi Jõesalu ja Liina Karrofeldt, Riigimetsa Majandamise Keskus
Interaktiivsed ja mängustatud audiogiidid – uudsed matka- ja ekskursioonikogemused.
Asko Berens, NAVICUP
Silmad lahti sammud omas Eestis.
Juhani Püttsepp, Maaülikooli Loodusteaduste kool
PANEEL 2: KLIIMA JA LOODUSE TERVIS
11.50 - 14.05
Ülevaade Eesti kliima teekonnast viimasel 14000 aastal.
Leeli Amon, Tallinna Tehnikaülikool
Metsa tervis.
Rainer Kuuba, Erametsaomanik
Mere tervis palavikus maailmas.
Tarmo Soomere, Tallinna Tehnikaülikool
Kultuur ja looduse tervis.
Tiit Maran, Riigikogu liige
Kuidas elurikkuse hoidmist rahastada (ja miks see nii keeruline on)?
Andrus Treier, Keskkonnainvesteeringute Keskus
PANEEL 3: TEHNOLOOGIA - LOODUSE VÕI INIMESE ABIMEES
14:30 – 17:00
Lahendused keskkonnaprobleemide leevendamiseks maailmas.
Hanno Zingel, Kliimaministeerium
Erinevad tehnoloogiad lahendused kalade ja nende ohutuse uurimiseks.
Gert Toming, Tallinna Tehnikaülikool
Šveitsi-Eesti koostööprogramm - uudsed lahendused eluslooduse seireks.
Lauri Klein, Keskkonnaagentuur
Arbonicsi süsinikuprogrammid maale ja metsale.
Teele Tuuling, Arbonics
Kuidas teha tööd ja näha vaeva nii, et olla võimalikult õnnetu?
Grete Arro, Tallinna Ülikool
Haapsalu Kultuurikeskus
PANEEL 1: ÄPIGA VÕI ÄPITA?
10:00 – 11:30
Matkamine, mängud ja mobiil - kuidas ühendada tehnoloogiat ja looduses liikumist?
Kaidi Jõesalu ja Liina Karrofeldt, Riigimetsa Majandamise Keskus
Interaktiivsed ja mängustatud audiogiidid – uudsed matka- ja ekskursioonikogemused.
Asko Berens, NAVICUP
Silmad lahti sammud omas Eestis.
Juhani Püttsepp, Maaülikooli Loodusteaduste kool
PANEEL 2: KLIIMA JA LOODUSE TERVIS
11.50 - 14.05
Ülevaade Eesti kliima teekonnast viimasel 14000 aastal.
Leeli Amon, Tallinna Tehnikaülikool
Metsa tervis.
Rainer Kuuba, Erametsaomanik
Mere tervis palavikus maailmas.
Tarmo Soomere, Tallinna Tehnikaülikool
Kultuur ja looduse tervis.
Tiit Maran, Riigikogu liige
Kuidas elurikkuse hoidmist rahastada (ja miks see nii keeruline on)?
Andrus Treier, Keskkonnainvesteeringute Keskus
PANEEL 3: TEHNOLOOGIA - LOODUSE VÕI INIMESE ABIMEES
14:30 – 17:00
Lahendused keskkonnaprobleemide leevendamiseks maailmas.
Hanno Zingel, Kliimaministeerium
Erinevad tehnoloogiad lahendused kalade ja nende ohutuse uurimiseks.
Gert Toming, Tallinna Tehnikaülikool
Šveitsi-Eesti koostööprogramm - uudsed lahendused eluslooduse seireks.
Lauri Klein, Keskkonnaagentuur
Arbonicsi süsinikuprogrammid maale ja metsale.
Teele Tuuling, Arbonics
Kuidas teha tööd ja näha vaeva nii, et olla võimalikult õnnetu?
Grete Arro, Tallinna Ülikool
KÕNELEJAD
Kaidi Jõesalu ja Liina Karrofeldt on tegelenud RMK-s loodusteadmiste jagamisega juba üle 15. aasta, nende südameasjaks on aidata inimestel loodust paremini mõista ja tunnetada. Mõlemad on omandanud kõrghariduse Eesti Maaülikoolis ja täiendanud oma teadmisi Luua Metsanduskoolis matkajuhi erialal, mistõttu tunnevad nad looduses liikumise kunsti nii teoorias kui ka praktikas.
Kaidi Jõesalu on RMK kliendikanalite spetsialist ja olnud RMK mobiilirakenduse arenduse sisendi seadjaks. Oma rohketel matkakilomeetritel on ta RMK mobiilirakenduse aktiivne kasutaja. Liina Karrofeldt on RMK külastuskorraldusosakonna loodusteadlikkuse spetsialist ning RMK nutimängude projekti eestvedaja. Alates 2017. aastast on ta loonud põnevaid mängulisi lahendusi, mis muudavad looduses liikumise veelgi kaasahaaravamaks ja harivamaks. Oma ettekandes tutvustavad Kaidi ja Liina RMK loodud mobiilirakendust – RMK Loodusega koos. Aastate jooksul on äpp leidnud kindla koha looduses liikujate seadmetes. See võib abiks olla nii korilasele, matkajale kui ka niisama metsas puhkajale. Lisapõnevust pakuvad nutimängud. Lisaks saab kuulaja praktilisi nippe ja võimalusi, kuidas matkates ja niisama looduses kulgedes oma teekonda põnevamaks muuta. |
Asko Berens on kõrgharidusega IT-juht, kellel on omajagu kogemust IT-meeskondade juhtimisel erinevates sektorites – panganduses, riigisektoris, meditsiinis ja erasektoris. Asko kirg on leida uute tehnoloogiate rakendusvõimalusi igapäeva probleemide lahendamiseks ning aidata kaasa innovatsioonile ja digiarengule. Askoga seotud ettevõtted on pälvinud mitmeid auhindu, mis on samuti kõik olnud seotud just innovatsiooniga. Praegu tegeleb ta peamiselt hariduse, kultuuri, turismi ja tervislike eluviisidega seotud valdkondades, luues tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad need valdkonnad ligipääsetavamaks ja kaasahaaravamaks. Oma ettekandes tutvustab Asko Navicup rakendust, mis muudab giidituurid, matkad ja õpperajad õpetlikumaks, põnevamaks ja sotsiaalsemaks. Lisaks tuleb jutuks kuidas tehisintellekt (AI) võimaldab kiiresti luua sisukaid ja kaasahaaravaid tuure, pakkudes osalejatele rohkem teadmisi, interaktiivseid kogemusi ja avastamisrõõmu. |
Juhani Püttsepp töötab maaülikooli loodusteaduste kooli kuraatorina. Kooli eesmärk on õpetada lapsi ümbritsevat keskkonda vaatlema ja kirjeldama. Juhani on hariduselt botaanik-ökoloog, toimetanud ka ajakirja Loodus ja lugudeks ainet kogudes koos fotograaf Ingmar Muusikusega kaks korda Eesti mandriosa ühest servast teise kõndinud (raamat „Sammud omas Eestis“). 2018. aastal ilmus Juhani ja Ingmari koostöös „Eesti rahvusmaastikud“, mis kirjeldab 50 kodumaa tähendusrikkamat paikkonda. Juhani elab Elva lähedal Peedul ja paneb iga päev kirja linnuliigid, keda koduteel ja maja ümber märkab. Oma ettekandes räägib Juhani kuidas liikuda looduses nii, et saaks võimalikult palju näha, detaile tähele panna? Kas ja kuidas seda kõike jäädvustada? Kas tehnoloogia võiks kuidagi märkamist parandada? Kui palju võiks tallata uusi teid ja miks võiks tagasi pöörduda vanadele radadele? 17 aastat on maaülikooli loodusteaduste kooli õpilased koostanud oma koduümbruses väikese uurimistööna matkaradasid, ettekanne toob mõned näited. |
Leeli Amon on Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi nooremprofessor, kelle peamisteks uurimisteemadeks on mineviku kliima- ja keskkonnamuutused. Erilise tähelepanu alla on Leeli võtnud viimase 15000 aasta geoloogilises ajaskaalas kiired kliimakõikumised ning nende mõju taimestikule. Uurimisalad hõlmavad Põhjapoolkera erinevaid regioone. Oma ettekandes annab Leeli lühiülevaate Eesti ala kliimast ja taimestikust peale viimase mandrijää taandumist. Ehk tuleb mõnelegi kuulajale üllatusena, kui eripalgeline on meie maa minevik olnud. |
Rainer Kuuba on erametsaomanik, diplomeeritud metsamajandaja ning maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse magister. Oma ettekandes mõtiskleb Rainer: Kas puu, mille okstel elavad linnud, on terve? Aga kui linnud elavad puu tüves, kas puu on terve? Aga kui puu tüves elab hoopis seen, kas puu on terve? Kas puistu, kus puud surevad looduslike tingimuste tõttu, on terve? Aga kas puistu, kus puud raiutakse, on terve? Kas kuivanud puud puistus on märk metsa halvast tervisest või vastupidi? Kuidas kliimamuutus on mõjutanud Eesti metsade tervist? |
Akadeemik, Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professor Tarmo Soomere on rikkaliku rahvusvahelise teadustöö, teadusnõustamise ja teadusdiplomaatia kogemusega matemaatikust mereteadlane; Eesti teaduste akadeemia president 2014–2024. Ta on kahekordne riigi teaduspreemia laureaat ja Postimehe aasta inimene 2005. aasta jaanuaritormi ohtlikkuse lahtimõtestamise eest. Teda on tunnustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga 2014 Eesti rannikuteaduse maailmatasemele vedamise eest. Teadustöös keskendub ta Läänemere rannikuprotsesside iseloomu ja iseärasuste lahtimõtestamisele, nende käigu prognoosimisele ning merelt lähtuvate ohtude analüüsile kliimamuutuse kontekstis. Oma ettekandes räägib Tarmo Soomere mere tervisest ja sellest kuidas kliimamuutus tähendab palaviku tõusu. Maa keskmine temperatuur ilma kasvuhoonegaasideta oleks –18 kraadi. Looduslike kasvuhoonegaaside tõttu on see +15 kraadi. Vahe on 33 kraadi, mis on peaaegu inimkeha temperatuur (36,6 kraadi). Seega tähendab 1,5-kraadine soojenemine Maa jaoks sama, mis 38-kraadine palavik inimese jaoks. Tulemusena on atmosfääris energiat rohkem kui 100 aasta eest. Meie mere jaoks tähendab see vähem jääd, soojemat vett, veetaseme tõusu, ebatavalistest suundadest puhuvaid tormituuli, ulatuslikumaid üleujutusi, rohkem laineenergiat ja märksa kiiremini muutuvaid randu. |
Tiit Maran kirjeldab ennast järgmiselt: „Olen uitaja ja otsija looduskeskkonnas ja teadmisvaramutes. Haridusdokumendid on mulle erinevaid erialasid omistanud alates bioloogia-keemia õpetajast, keskkonnakaitsjast kuni zooloogi ja ökoloogini välja. Olen pikalt seotud nii teadusuuringute, praktilise looduskaitse kui rahvusvahelise looduskaitse poliitikaga. Terve elu olen olnud seotud loomaaiandusega. Alates 2023. aastast olen riigikogu liige. Olen pikalt uurinud ja püüdnud mõista põhjuseid miks me käitume nii ennast kui ka oma elukeskkonda hävitavalt. Oma ettekandes keskendub Tiit Maran kultuuri tähendusele praeguses keskkonnakriisis ning vajadusele kiiresti muuta meie praegust inimkeskset kosmoloogiat ning selleks suurendada ja süvendada looduskultuuri osatähtsust meie maailmapildis |
Andrus Treier on töötanud KIKi juhatajana enam kui kuus aastat. KIK on kaasaegsete, tarkade ja mõjusate lahenduste elluviija Eesti keskkonnamaastikul tegutsedes selle nimel, et Eesti elanikel oleks hea looduskeskkond nii elamiseks kui majandamiseks. KIKi abil on ellu viidud rohkem kui 135 000 keskkonnaprojekti ligi 3 miljardi euro toel. Lisaks toetuste pakkumisele KIK käivitab ja viib ellu ka ise erinevaid projekte ja algatusi, et säilitada tulevastele põlvedele liigirikas loodus ja puhas elukeskkond ning luua sellega Eestile lisaväärtust. Andrus Treier on varasemalt juhtinud riigile kuuluvat finantsasutust KredEx. Lisaks on ta töötanud juhi ja finantsjuhina erinevates ettevõtetes ning audiitori ja konsultandina rahvusvahelises ärinõustamise ettevõttes KPMG. Ta omab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrikraadi. Oma ettekandes räägib Andrus Treier kuidas elurikkust rahastada ja miks see nii keeruline on? Loodushoidu ja taastamist rahastavad ülekaalukalt riiklikud institutsioonid, erakapitali ja eraisikute osakaal selles on väga väike. Kuigi elurikkus on tohutu väärtus ja loob aluse iga inimese heaolule, siis on ometigi raske seda rahas mõõta ning leida majanduslikku motivatsiooni sellesse panustada. Tule, kuula, arutame. |
Hanno Zingel endast: „Olen hariduselt bioloog, töötanud looduskaitsesüsteemis erinevatel ametitel alates aastast 1996. Lisaks klassikalistele looduse hoiu ja taastamise küsimustele olen alati oluliseks pidanud looduse vahendamist, loodushariduse andmist. Iga mahavõetud hirm, iga vastatud küsimus, iga avatud seos toob inimesi loodusele lähemale, tekitab osalust. Ainult nii, läbi mõistmise on võimalik tulemuslik looduskaitse.“ Oma ettekandes annab Hanno põgusa ülevaate tänase keskkonnakaitse kujunemisest, otsingutest, edulugudest koos tänaste arusaamade ja suundumusega. Vaatame eesmärke ja sihte nii maailma, Euroopa kui ka Eestimaa tasandil. |
Gert Toming omandas magistrikraadi Tartu Ülikoolis infotehnoloogia erialal ning doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis arvuti ja süsteemitehnika erialal. Ta töötab teadurina Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnaseire tehnoloogiate keskuses, ja omab ca 15 aastat kogemust mõõteseadmete projekteerimisel, koostamisel ja välitööde läbiviimisel. Peamine uurimissuund on kaladele mõjuvate tingimuste uurimine nende migratsiooniteedel läbi hüdroelektrijaamade ning neid ümbritsevate rajatiste. Oma ettekandes tutvustab Gert erinevaid tehnoloogilisi lahendusi kalade ja nende ohutuse uurimiseks. Juttu tuleb peamiselt inimtekkelistest probleemidest, mis takistavad kalade rännet vooluveekogudes. Kuidas uuritakse kalade ohutust ja võimalust läbida hüdroelektijaamu ja pumpasid, mida saadud teadmistega peale hakatakse ja millised üldised trendid Euroopas valitsevad. Gert näitab ka pilte seadmetest ja kohtadest, kus on katseid tehtud. |
Lauri Klein on bioloog, zooloog, maastikuökoloogia magister, kes töötab praegu Keskkonnaagentuuris Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Elurikkuse programm“ projektijuhina. Ühe osana oma tööst aitab ta uuendada Eesti eluslooduse riikliku seire programmi metoodikaid nii, et välitöödel saaks kasutada uusi, täpseid vaatlusi võimaldavaid töövahendeid, nagu nt asukohamääranguga linnuhäälte automaatsalvestid, ultrahelidetektorid, mida saab kasutada ühendatuna nutitelefonidega, termokaameraga varustatud binoklid ja droonid jne. Riikliku eluslooduse seire ja elustiku uuringute korraldamine on vahelduva eduga olnud Lauri tööks juba enam kui 30 aastat. Oma ettekandes räägib Lauri Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Elurikkuse programm“ raames Keskkonnaagentuuri hangitavatest uuenduslikest seireseadmetest ja sellest, miks, kus ja kuidas on kavas neid kasutada. Ettekanne räägib nii linnustiku seirest GPS-dega varustatud automaatsete helisalvestitega, aga ka kaugus- ja kõrgusmõõtjatega ning termokaameratega varustatud binoklitega kui ka nahkhiirte seirest ultrahelidetektoritega. Lisaks tutvustab ettekanne ka seda kus ja kuidas saaks kasutada termokaameraga varustatud droone ja mobiilseid 3D linnuradareid. Tutvustatakse ka testimisel olevat ulukite seireks mõeldud rajakaamerate võrgustikul baseeruvat ja tehisaru kasutavat metoodikat. |
Teele Tuuling: „Olen loodusentusiast, pärit Põlvamaa metsade ja põllumaade vahelt, õppisin ülikoolis bioloogiat. Tänaseks olen töötanud eAgronomis ja nüüd leidnud oma tee Arbonicsis. Loodusteadused ja tehnoloogia on huvitav kooslus ja minu missioon on see võimalikult lihtsal viisil viia maaomanikeni.“ Oma ettekandes räägib Teele, et Arbonics pakub maaomanikele võimalust teenida süsinikutulu maalt ja metsalt. Metsaomanikud, kes ei taha oma metsa maha võtta, saavad nüüd metsa säilitamise eest teenida tulu süsinikukrediitide näol, selleks on Arbonics välja arendanud mõjumetsanduse süsinikuprogrammi. Lisaks pakub Arbonics maaomanikele uusmetsastamise süsinikuprogramm, kus mittemetsamaale uue metsa istutamise järgselt saab teenida süsinikutulu.
Grete Arro (PhD psühholoogias) töötab Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudis teadurina. Uurija ja õppejõuna huvitavad teda peamiselt mõtlemise arengut ning kontseptuaalset mõistmist toetavate õppimisviisidega seotu, tõhusad õpistrateegiad, õpimotivatsioon ning emotsioonide reguleerimise temaatika. Viimase aja põhifookus on hariduspsühholoogia teadmiste rakendamisel keskkonnateadlikkuse ja –hariduse valdkonnas. Oma ettekandes "Kuidas teha tööd ja näha vaeva nii, et olla võimalikult õnnetu?" räägib Grete Arro sellest, kuidas teadusuuringud on viimase 30 aasta jooksul näidanud, et materialistlikud väärtused, mis on keskkonnatingimuste halvenemise oluline panustaja, seostuvad läbivalt alati halvema vaimse tervisega - ehk siis mida enam püüdleme rikkuse/võimu/välimuse/staatuse poole (siin ei peeta silmas püüdlust inimväärse sissetuleku poole, mis on elementaarne) seda halvem ja kurvem on meie elu. Võib öelda, et õnnelikkust määravad elupüüdlused, mitte see, mida päriselt omame. Sellega seotult - nn hedonistlike, materialistlike väärtustega inimestel on ka läbivalt suurem negatiivne keskkonnamõju ja jalajälg. Hedoonilised väärtused on ka miski, mille poole me riigina läbivalt püüdleme, küsimata, kuhu me sel viisil õieti läheme? |
Tekkis huvi?
Kuna kohtade arv saalis on piiratud, siis ootame huvilisi registreerima SIIN:
https://forms.gle/GrZvDRM29CvJnD8e9
Makseinfo ja muud vajalikud infokillud saadame registreerunutele pisut hiljem.
Kuna kohtade arv saalis on piiratud, siis ootame huvilisi registreerima SIIN:
https://forms.gle/GrZvDRM29CvJnD8e9
Makseinfo ja muud vajalikud infokillud saadame registreerunutele pisut hiljem.
