LUGU ÕPETAJA MARJE LOIDEST AJAKIRJA TERVENDAJA MAIKUU NUMBRIS
|
„Õpetamine on kui teeotsadele juhatamine, võimaluste ja valikute näitamine, õppijal tuleb ise rada tallata,“ on öelnud botaanik-bioloogi haridusega Lihula gümnaasiumi loodusainete õpetaja, HKHK loodusgiidide õpetaja, koolitaja ja armastatud loodusetundja – alati heatujuline ja rõõmus, tegus ja toimekas Marje Loide, kes mitmel korral ka aasta õpetajaks valitud.
Kuidas ja kus möödus Marje lapsepõlv, kust sai alguse tema armastus putukate-mutukate, aga ka taimemaailma rikkalikku varasalve vastu ning mil moel soovitab Marje meil meele erksa ja tuju reipa hoida, sellest saad lugeda maikuu ajakirjast „Tervendaja.“ Mida taimed Marjele õpetanud on? Millistest ravimtaimedest ja millal endale kosutavat jooki keeta – neilegi ja paljudele teistele küsimustele võib leida vastuse ajakirjaloost. |
Foto: Erakogu
|
Kirjutaja: Vivika Vool
Täna olen see, kel eilne meelest läinud
ja homse olemise ootus haiget veel ei tee.
Ma ennast ehitanud terve elu olen
ja katki lagunenud korduvalt.
Ja iga kord, kui tuhast ülesse ma tõusen,
on elul maitseid, värve, lõhnu rohkem.
Ja iga kord, killud kokku korjan,
saab teemant jälle suurem säravam.
Ma armastan rännata nii enda sees kui loodusmaastikel ja võõrastel radadel, olles alati teel iseendasse, oma terviklikusesse. Ma usun inimese isetervenemise võimesse läbi ürgse kontakti emakese Maaga.
Mu isiklikult läbitud terviseteemad, usk inimese ja looduse ühtsusesse ning armastus kirjutamise vastu on toonud minuni võimaluse kohtuda vägevate hingedega, kes valdavad taimede- ja looduse väge, aga ka idamaade tervenduskunste. Need kohtumised on kinnistanud mu veendumust, et vaid loodusega kooskõlas elades ja iseendaga kontaktis olles, tervendades oma hinge ja vaimu ning seeläbi ka keha, oleme terved nii vaimult kui füüsiselt. Pole ju terviski midagi muud kui terviklikuks saamine – iseenese tervikuks liitmine ja tervenemine.
Täna olen see, kel eilne meelest läinud
ja homse olemise ootus haiget veel ei tee.
Ma ennast ehitanud terve elu olen
ja katki lagunenud korduvalt.
Ja iga kord, kui tuhast ülesse ma tõusen,
on elul maitseid, värve, lõhnu rohkem.
Ja iga kord, killud kokku korjan,
saab teemant jälle suurem säravam.
Ma armastan rännata nii enda sees kui loodusmaastikel ja võõrastel radadel, olles alati teel iseendasse, oma terviklikusesse. Ma usun inimese isetervenemise võimesse läbi ürgse kontakti emakese Maaga.
Mu isiklikult läbitud terviseteemad, usk inimese ja looduse ühtsusesse ning armastus kirjutamise vastu on toonud minuni võimaluse kohtuda vägevate hingedega, kes valdavad taimede- ja looduse väge, aga ka idamaade tervenduskunste. Need kohtumised on kinnistanud mu veendumust, et vaid loodusega kooskõlas elades ja iseendaga kontaktis olles, tervendades oma hinge ja vaimu ning seeläbi ka keha, oleme terved nii vaimult kui füüsiselt. Pole ju terviski midagi muud kui terviklikuks saamine – iseenese tervikuks liitmine ja tervenemine.